Copernicus

logo-copernicus.png

 

11. detsembril 2012 teatas Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani GMES (keskkonna ja turvalisuse seire) programmi ümbernimetamisest programmiks Copernicus, ootustega olulisele majanduslikule kasvule.
 
Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Kosmoseagentuur on üheskoos seda programmi (http://www.copernicus.eu/) ette valmistanud juba alates 1998. aastast, olles panustanud 3,2 miljardit eruot teenuste arendamiseks, käivitamiseks, samuti satelliitide ja maapealsete tööjaamade ning aparatuuri loomiseks. Kas ja kuidas jätkatakse, sõltub oluliselt sellest, kuidas see süsteem kasutajate poolt vastu võetakse.
 
Eestiski on Maa jälgimise teenused seatud kosmosevaldkonna arendamisel üheks prioriteediks, sest kasu sellest täppispõllumajanduse, metsaressurside hindamise, tervisliku ja turvalise elukeskkonna, efektiivse liikluse ja linnade planeerimise osas on mujal maailmas juba kinnitust leidnud. 
 
Copernicus koosneb mitmest süsteemist, mis koguvad keskkonna andmeid Maa jälgimise satelliitidelt ning in situ sensoritelt - mõõtmisel õhust, merelt ja maalt. Kogutud andmed töödeldakse ning tehakse lõpptarbijale kätte saadavaks läbi temaatiliste keskkonna ja turvalisuse teenuste.
 
Teenused on temaatilised ja neid on kokku kuus: maa, merendus, atmosfäär, kliimamuutused, kriisikorraldus ning turvalisus. Kombineeritult toetavad teenused mitmete eesmärkide saavutamist, sealhulgas keskkonnakaitse, linnaalade planeerimine ja haldamine, regionaalne ning kohalik planeerimine, põllumajandus, metsandus, kalakasvatus, tervishoid, transport, kliimamuutused, jätkusuutlik areng, turvalisus ja turism.
 
Copernicuse andmete põhikasutajaks on avalik sektor, kellel on vaja informatsiooni keskkonnaalase seadusandluse ja poliitika täiustamiseks või reageerimisotsuste vastuvõtmiseks kriisiolukorra korral, näiteks looduskatastroofi või humanitaarkriisi puhul. Copernicuse teenustel baseeruvad lisaväärtusega teenuseid on võimalik arendada spetsiifilise avalikku või kommertslikku vajaduse katmiseks. See võimaldab uute ärivõimaluste teket ning omab majandusanalüüside järeldusena väga suurt potentsiaali uute töökohtade loomisel, innovatsiooni ja kasvu soodustamisel.
 
Copernicuse programmi koordineerib ja juhib Euroopa Komisjon. Kosmosekompoenendi - satelliitide - arendamine on Euroopa Kosmoseagentuuri vastutada ning in situ taristu arendamine Euroopa Keskkonnaagentuuri pädevuses.