Kaugseire Eestis 2016

2016.png
Kaugseire Eestis 2016

Kogumiku avaartikliks on ülevaade Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri ESA käivitatud Euroopa keskkonna ja turvalisuse seire programmist Copernicus (Reinart ja Vain). Järgnevad kaks artiklit käsitlevad kaugseiremõõtmiste maapealsete tugimõõtmiste korraldamist: kaugseiremõõtmiste usaldusväärsuse tagamist maapealse vikaarkalibreerimisena (Vabson jt) ning atmosfäärialuste spektraalmõõtmiste kvaliteeti toetavat Tartumaal Järvseljal paiknevat peegeldusetaloni ja selle omadusi (Kuusk, Kuusk ja Lang). Kogumikus on kaks artiklit radarkaugseirest: tehisavaradari mõõtmistest hoonestusalade kaardistamisel (Koppel jt) ning rohumaade niitmise tuvastamisest (Voormansik, Tamm ja Zalite). Mehitamata õhusõidukite kasutamist kaugseires käsitleb artikkel UAV piltidelt hinnatud ortofoto ja reljeefimudeli täpsuse hindamisest (Sepp, Oja ja Kohv). Eesti Maa-ameti lidarmõõtmiste tulemuste kasutamisest on kogumikus kaks kirjutist: ringproovitükkide ja lidarmõõtmiste tulemuste interpreteerimisest puistute biomassi ja süsiniku hulga hindamisel (Lang, Arumäe ja Nikopensius) ning ülevaade Maa-ameti lidarmõõtmiste rakendatavusest varase maakasutuse jälgede kaardistamiseks (Meriste jt). Spektri soojuspiirkonna kaugseireandmete interpreteerimisest on kogumikus üks artikkel – kuumalainete ja soojussaarte efektist Eesti linnalistes asulates (Sagris ja Sepp). Maapealse ilmaradari kaugseiremõõtmiste tulemuste interpreteerimist kirjeldab artikkel konvektiivsete tormide välkude parameetrite detekteerimisest ilmaradari andmete põhjal (Voormansik jt). Veekaugseire käsitlusi, mida 2014. a kogumikus oli kaheksa, esindab praeguses üks kaastöö – tsüanobakterite biomassi hindamisest Peipsi järvel (Põldma, Kangro ja Kangro). Eesti keskkonnaseire programmis aastaid seireobjektideks olnud suurjärvede, mereranna ja mõnede väikejärvede suurtaimestiku seire metoodilise lahenduse rakendamist valikule Euroopa järvedest on kirjeldatud kogumiku viimases artiklis (Peterson ja Liira).

Artiklikogumiku lugemiseks või pdf failina alla laadimiseks klõpsa pildile või siia: Kaugseire Eestis 2016

Sisukord
Saateks ................................................................................................................. 7
Copernicus − Euroopa jälgib Maad ................................................................... 9
Anu Reinart, Ants Vain
Mõõtmiste usaldusväärsus kaugseires ............................................................ 18
Viktor Vabson, Joel Kuusk, Krista Alikas, Ilmar Ansko,
Martin Ligi, Tiia Lillemaa, Anu Reinart, Riho Vendt
Järvselja peegeldusetalon .................................................................................. 28
Andres Kuusk, Joel Kuusk, Mait Lang
Hoonestatud alade tuvastamine Sentinel-1 tehisavaradari
mõõtmiste põhjal .............................................................................................. 35
Kalev Koppel, Anni Sisas, Eva-Maria Tõnson, Kaupo Voormansik
Rohumaade radarkaugseirest Eestis 2011–2016 ............................................. 42
Kaupo Voormansik, Tanel Tamm, Karlis Zalite
UAV-ga kogutud andmete põhjal loodud ortofoto ja
reljeefimudeli täpsus ........................................................................................ 49
Edgar Sepp, Tõnu Oja, Marko Kohv
Puistute biomassi ja süsiniku hulga hindamine kaugseire abil .................... 60
Mait Lang, Tauri Arumäe, Maris Nikopensius
Aerolaserskaneerimise (ALS) andmestiku kasutamisvõimalustest
Lahemaa ja Karula rahvuspargi kultuurmaastike uurimisel ........................ 69
Mats Meriste, Kalev Sepp, Pille Tomson, Ants Vain
Kuumalainete ja soojussaarte satelliitseire ..................................................... 85
Valentina Sagris, Mait Sepp
Eestis esinevate konvektiivsete tormide pilv-maa-välke ja rahet
detekteerivad parameetrid kaksikpolarimeetrilise Doppleri
ilmaradari andmete põhjal .............................................................................. 99
Tanel Voormansik, Pekka J. Rossi, Dmitri Moisseev, Tarmo Tanilsoo, Piia Post
Tsüanobakterite biomassi hindamine optiliselt keerukast ja
madalast siseveekogust MERISe satelliiditulemite põhjal ........................... 110
Silja Põldma, Evelin Kangro, Kersti Kangro
Eesti ja Euroopa järvede kaldaveetaimestiku, põhiliselt
rannaroostike dünaamika Landsati piltide aegreas ..................................... 121
Urmas Peterson, Jaan Liira